… sinu vaist pole tegelikult tunded; see on reageering.
lk 88
… sinu vaist pole tegelikult tunded; see on reageering.
lk 88
Kui tahad teada, mida sa elult tõeliselt soovid, vaata inimesi, kelle peale sa kade oled.
lk 72
On hädavajalik, et õpiksid tegutsema enne, kui tunned, et tahad seda teha. Tegutsemine tekitab hoogu ja loob motivatsiooni.
lk 65
Kohale jõudes mõistame hoopis, et selle [edu] rajavad need, kes leiavad kesktee oma huvide, kirgede, oskuste ja turuniši vahel. Raputa sinna peale veel järjekindlust ja ainus viis läbi kukkuda oleks alla anda.
lk 58
Meie ainus kohustus on teha otsus inimese eest, kelleks peame saama.
lk 42
Kui jätame oma elu ja ümbruse segamini, ei unusta me end ümbritseva eest hoolt kanda, vaid loome alateadlikult eesmärgi kaos ja juhime tähelepanu milleltki kõrvale.
lk 39
Oma ülempiiriga põrkumine on õigupooolest hea märk. See tähendab, et lähened uuele tasemele oma elus ja see on miski, mille puhul end õnnitleda. Vaikselt uue igapäevaga kohanemine on sulle moodus, kuidas lahendada ülempiiri probleemi.
lk 33
See võib tunduda terve mõistuse vastane, kuid tegelikult pole me loodud olema õnnelikud; meid on tehtud olema mugavad ja kõik, mis sellest mugavusalast välja jääb, tundub ähvardav ja hirmutav, kuni seda tundma õpime.
lk 32—33
… on olemas vaid kindel kogus õnne, mida suurem osa meist endal tunda lubab.
lk 32
Vastuseis pole sama mis edasilükkamine või huvipuudus ja seda ei tohiks ka nii võtta.
lk 31
Vastuseis on sinu moodus võtta asju aegalsemalt ja teha kindlaks, et ennast millegi uue ja olulisega siduda on ohutu.
lk 31
Tihti tunneme vastuseisu seoses sellega, mis elus õigesti läheb, mitte vastupidi.
lk 31
Eneseõõnestamine pole vahend, millega endale haiget teeme; see on vahend, millega üritame end kaitsta.
lk 27
Lõppude lõpuks on eneseõõnestamine tihti vaid halvasti kohandunud toimetulekumehhanism, viis anda endale seda, mida vajame, ilma tegelikku vajadust teadvustamata.
lk 13
Looduses pole miski täiuslik, ja just see ebatäius teeb kasvamise võimalikuks.
lk 8