Kuningas oli see, kes pidi kõige eest vastutama ja oma alamate eest hoolitsema, kuid niisugust asja ei tohtinud olla, et kuningas oleks võinud ka iseendale midagi mõnusat lubada. Selline asi oli alamate meelest juba nende arvel elamine. See ei meeldinud neile kohe sugugi mitte.
lk 20
